Friday, February 27, 2009
Elu nagu Trafficu laulus ehk asjad pakitud ja teele
Kauged maad avastamata.
Saarte aarded leidmata
Täheseis lubab,
Et uus päev on parem kui eile.
Mind ju ei heiduta tuule suund
Loojub päike ja koidikul
Kaugele ära lendan
Päikese poole.
Ei tea mida mulle
Homne päev võib tuua
Kaugele üle maa ja vee
Linnuteelt kõige eest põgenen.
Kõik on tundmatu mulle
Pea ees nii sukeldun jälle
Teadmatusse sööstan taas
Tean et elu on vaid üks hetk
Tõuseb päike ja algab mu retk
Just sellised ongi Trafficu laulu sõnad, mille taustal ma täna oma asju pakkisin. Jumal tänatud, et nimekiri oli varem valmis tehtud, muidu poleks ma omadega mittekusagile jõudnud. Lisaks oli minu väike pakkimisaasistent Tanel nii hoos, et kõik mis mina kotti kokku pakkisin, tema sealt ka välja tõstis. Ühesõnaga suhteliselt nokk lahti ja saba kinni efekt tekkis... Kui usin assistent magama läks, sain oma asjad ilusti ka pakitud.
Laupäeva õhtul kell 18.15 läheb lennuk Frankfurti, sealt hilisõhtul edasi juba Johannesburgi poole (10,5 tundi lennukis magamist) ja kuskil poole 11 ajal peaksin juba Johannesburgis maanduma. Sealt edasi lõuna paiku Port Elizabethi, kus mind ootab juba kas Shane'i või Wesley-nimeline taksojuht sildiga "Eike". Kujutan ette et sellest tuleb üks pimekohting :D
Mis edasi saab...no sellest kirjutan juba kohapeal.
Saturday, February 21, 2009
Hello Africa PIDU ehk aitäh osalistele! :)
Muidugi nagu igal peol, siis ka sellel, oli nö "loomulik kadu". Teatan ametlikult, et meie keldrist on nüüdseks ära kadunud (või lugege-söödud; kuidas soovite) KÕIK hapukurgid ja me otsustasime Piretiga, et sel aastal tuleb rohkem kurke sisse teha!!!Äkki siis juba kampaania" Kõik kurgid purki" raames saab rohkem rahvast kokku kutsuda...no elame-näeme. Igatahes kindel fakt on see, et Aiki Aafrikast saabumise pidu toimub igal juhul ja siis juba nii, et Aik teeb külalistele kingitusi ja mitte vastupidi;) Ei suuda kohe ära oodata...
Thursday, February 19, 2009
Iga asja jaoks on PLAASTER ehk kuidas ma vaktsineerimas käisin ja mind lõpuks suitsetajaks tituleeriti
11.veebruaril käisin ma reisi jaoks vajalikke vaktsineerimisi tegemas. Kuna minuga alati mingeid iseäraselt imelikke asju juhtub, siis oli kindel fakt, et ega ma seekordki niisama lihtsalt ei pääse. Ühes perearstikeskuses Narva maanteel võeti mind rõõmsalt pereõe jutule, kes uuris kuhu ma reisima lähen ja milliseid vaktsiine teha soovin. Mina, kes ma olin teinud internetis sügavuurimustöö Lõuna-Aafrikas levivatest haigustest, nimetasin (vähemalt püüdsin neid ladinakeelseid keerulisi nimetusi nimetada) umbes 7 erinevat asja, mille peale ta kergelt naeratas ja ütles, et ei tasuks üle ka pakkuda ning torkas mulle sisse A ja B-hepatiidi ja kõhutüüfuse vastu võitlevad rohud ning kirjutas lisaks veel ka malaariatabletid. Ta hoiatas ka, et 48 tunni jooksul hakkan neid haigusi läbi põdema ning kui aus olla, siis oli mul hea meel, et ma omale 7 süsti teha ei lasknud, sest õhtul ikka käsi valutas süstimiskohtadest. Õnneks haigusenähtusid ei tekkinud, kuigi hajameelsus oli küll suurenenud... Nimelt töölt koju tulles seisin ma Põhja puiestee ristmikul ning ootasin rohelist tuld ning kustutasin tuled ära ning sõitsin siis rahulikult edasi. No mis sa teed, juhtub :)
Sellel samal õhtul käisin ma ka kalli sõbranna Liisi sünnipäeval Toolboxis. Kuna mul oli lühikeste varrukatega pluus, siis paistsid plaastrid välja. Paari külalise jaoks olid need samad plaastrid ka küsimusi tekitanud, sest nende teada ei pidavat ma suitsetama ja need plaastrid nägid suht suitsetamisvastaste plaastrite moodi välja. Nalja sai rohkem kui rubla eest. Ütlesin, et jah, üks on rasestumisvastane plaaster ja teine suitsetamisvastane. Iga asja jaoks on mul PLAASTER.
Wednesday, February 18, 2009
Kuhu lähed, Eike? Ehk ametlik teadaanne
Olen maailmakodanik, õigemini saan selleks ametlikult 28.veebruaril, kui võtan oma reisikoti ning asun teele- suunaks Lõuna-Aafrika Vabariik, Jeffreys Bay. Kogu maailmas tuntud surfarite paradiis. Aga mina ei lähe sinna surfama, kui aus olla siis ma isegi ei oska surfata. Ehk leian mahti kohapeal proovi teha, aga see ei ole kindlasti esmatähtis. Lähen sinna ennast leidma ja otsima vastuseid küsimustele, mida ma hetkel isegi veel küsimusteks ei oska formuleerida. Ei, see ei ole ka palverännak, isegi mitte ligilähedale- see on puhkus, kuhu on kombineeritud suurel hulgal päikest, loodetavasti palju seiklusi ning uusi tutvusi ja sekka ka 5 päeval nädalas 8 tundi vabatahtlikku tööd ühes kohalikus lasteaias. Olla abiks kahele kohalikule kasvatajale, kes peavad igapäevaselt hoolitsema ca 25 lapse eest, kellel vanust kuni 6 aastat. See on justkui samm tagasi lapsepõlve- mängime, laulame, tantsime, teeme ekskursioone, õpime. Lisaks sellele peaksin kaasa aitama ka kohaliku kommuuni arengule, aga mida see endast täpsemalt kujutab, selgub kohapeal.
Miks siis? See idee oli kuskil minu ajusopis juba väga ammu ning nüüd, kus majandus rusub ja rutiin argipäeva nii halliks muudab, on aeg minekuks just väga küps. Nüüd te küsite, et kauaks ma sinna lähen? Nojah, kuna teekond sinna on suhteliselt pikk, siis olen plaaninud seal veeta 4 nädalat või tsiteerides ühte kallist inimest- kuradi kuu aega...:) ning olen Tallinnas tagasi 29.märtsil.
Siia reisipäevikusse proovin kirja panna kõik oma tegemised ja muljed kohapealsest elust-inimestest, kultuurist, loodusest-kõigest mis mainimist väärt. Juhul kui interneti ja arvutitega lood halvasti on, siis luban käsi südamel, et seda juttu saab lugeda hiljemalt aprilli alguses, sest varun enda jaoks kindlasti ka märkmiku ja posu pastakaid.
C'est la vie.
