Vitsaga ei aja läbi, vitsal pole lehti ehk Aafrikas on teised reeglid

Neljapäeval kell 7 oli kuidagi jube raske ärgata, olin vist üle maganud. Käisin dushamas ja jõin kohvi. Melissa saabus jälle oma "kõik reisijad, sisenege aknast" autoga. Kuna seal ruumi nii vähe oli, viis ta enne Racheli ära ja siis minu. Koolis oli veidi teistmoodi päev. Hommikul ei pakutudki putru (hiljem sain teada, et maisijahu oli otsa saanud) vaid lapsed sõid oma võileibu. See tekitas omakorda olukorra, kus mõnel lapsel ei olnudki midagi süüa...Paljude laste jaoks on ju just lasteaed see koht, kus nad saavad vähemalt korragi päevas ühe normaalse söögi. Julial oli aga ka selle olukorra lahendamiseks oma võte. Ta nimelt käskis lastel toitu jagada. Kui söögiaeg peaaegu lõpukorrale hakkas jõudma, läks Julia veidikeseks linna peale ja mina pidin tema grupi lapsi valvama. Sain enda arust päris hästi hakkama :) Toimus hambapesu ja teleka vaatamine. Hiljem õpiti kujundeid- ring, ruut, ristkülik.

Sel päeval oli ka minu esimene vahejuhtum kultuuride või õigem oleks ehk öelda kasvatuse mõiste konflikt. Kui üks poiss pani oma käe mulle tasku (ta nägi minu kella, mille sinna just sekund tagasi olin pannud) ja ma selle hetkega kohe välja tõstsin sealt ning astusin sammu eemale, kuid olukord ei paranenud, käskis Annette mul teda lüüa. Mina muidugi ei löönud, sest minu jaoks ei käi peksmine laste kasvatamise juurde. Siin maal on muidugi omaette reeglid. Kasvatajatel on kepi moodi toikad laste udjamiseks, kui olukord liiga käest ära läheb...

Kuskil 11 ajal saabus uuesti Julia. Läksime kõik õue. Püüdsin lastele seletada et kiikumine käib ikkagi kordamööda. Omamoodi see ka õnnestus, mõned erandid välja arvatud...Kui mängud said mängitud, läksime uuesti tuppa ja lapsed laulsid Juliaga. Toimus järjekordne söömine. Melissa jäi veidi hiljaks. Pidime õhtul juurviljaaedadesse töötama minema, aga kuna poes ei olnud peale spinatitaimede midagi muud müüa, siis otsustasime selle vahele jätta. Lubasin, et rohin järgmisel päeval veel ise. Mis järelduse me sellest siis teeme? Järjekordne vaba pärastlõuna -juhuuu :) Veetsin selle lihtsalt lösutades ja mittemidagi tehes. Tõeline luksus on endale sellist laisklemist lubada! Kella viie ajal käisin netis, rääkisin pere, Ede, Jaano ja Anneliga. Sain ka aru, et netis on suht raske olla, sest kõik hakkavad kohe uurima mis ja kus ja kas...Eike, You are my Hero ütles üks neist...Hästi öeldud ju! :)

Õhtul istusin ma järjekordselt pingi peal ja ootasin delfiine, aga neid ei olnud mittekuskil. Neid imelikke kädistavaid putukaid ei olnud ka enam, ei teagi mis nendega juhtunud on....

Eile õhtul kuulsin, et üks naine oli rannas paljaks varastatud, nüüd on kogu aeg selline tunne, et randa minna ei julge. Isegi linna ei ole veel jõudnud, kuigi võiks ja tahaks. Esimene nädal oli juba poole peal-aeg lendas, seiklused jätkusid.

Õhtusöök algas kell 18.30, aga pisikese hilinemisega. Sain taimetoitlase toidu asemel lihatüki. Olin liiga väsinud, et vaidlema hakata ning sõin taldrikult kartulid ja salati ära ja sellest piisas. Istusime Racheliga ühes lauas, aga eriti ei rääkinud. Meiega koos istus veel samas lauas palju rahvast, seega suhtlemist siiski jagus. Minu äraviidud lihatüki võttis omale surfarist baarman Faith. Kuna tal vaba päev oli, siis oli ta terve päeva lihtsalt pidu pannud ja joonud. Kui ta minu ja Racheliga enne rääkima tuli, siis ütles ta, et teab väga hästi kus Eesti asub ja teadis ka minu nime-olin väga meelitatud :) Naersin hiljem Rachelile, kui Faith meie juurest lahkudes peaaegu kukkuma pidi, sest oli tõenäoliselt alkoholi liiga palju tarbinud- so that's what you do on your day off!

Täiesti tavaline kolmapäev ehk 27 kiirabiautot.

Kolmapäev algas jällegi kell 8.15 kui Melissa minu ja Racheli peale võttis ja tööle tõi. Kui ma uksest sisse astusin, toimus vaiba puhastamine tolmuimejaga. Lastel oli lõbu laialt. Anette keetis putru ning mul oli au seda putru lastele serveerida. Mis seal siis ikka, kruus kätte ja muudkui tõstad. Sain kenasti hakkama. Kui osad lapsed olid pudru ära söönud, hakkas kerge kisa. Anette käskis mul nad vaigistada, aga olgem ausad, see mul küll eriti ei õnnestunud. Kisast sai küll sumin, aga ikkagi...Seejärel pesti hambaid ning vaadati telekast lugusid. Kui kõik pestud olid, toimus nagu ikka laulutund ja lapsed jaotati kaheks grupiks. Väiksemad olid Anettega ja suuremad Juliaga. Julia andis mulle ülesandeks joonistada lastele kiirabiautod-27 tükki. Mõtlesin esmalt, et see on mingi nali, aga naljast oli asi kaugel...Õnneks oli tal autokuju olemas ja see mis esialgu suht võimatu ja aeganõudev tundus, õnnestus kergelt ja kiiresti. Samal ajal kui mina autosid vorpisin joonistada, luges Julia neile lugu tüdrukust, kes jäi haigeks ja viidi kiirabiga haiglasse. Mingi aja pärast tulid nad uuesti tuppa ja said minu tehtud "vaimusünnitised" ära värvida. Kõige tähtsam oli punase risti värvimine...mõnel õnnestus muidugi see ka roheliseks või siniseks värvida, aga noh, ikka juhtub :D Aitasin lapsi, juhendasin neid. Käisin ringi ja näitasid kuidas kriite parem käes on hoida ja mida veel värvida. Nad said ilusti hakkama. Pärast pisikest lõunat võileibade näol, läksid lapsed õue mängima ja ma sain poistega jalkat taguda;) (minu lemmiktegevus). Selleks ajaks oli ka minu enda enesetunne juba paremaks läinud. Nimelt hommikul lõi mul mõlemasse jalga valus kramp ja märkasin et mingi putukas oleks justkui hammustanud. Lisaks kuivas mul pidevalt veetarbimisele vaatamata kurk. Õnneks päevapeale ikka olemine muutus ainult paremaks. Ilm oli ka muidugi väga palav.

Kell 12.15 tuli Melissa mulle järgi. Vaatasin kooli ukse pealt, kas keegi juba on vastu tulnud ja nähes pisikest punast buggyt, vaatasin imestusega, et mis kuradi auto see on, see ei saa ju ometigi mulle olla. Madal maadligi masin, mille uksed lahti ei käinud (põhimõtteliselt ei olnudki sellel uksi) ning sisse pidi aknast ronima. Selline suveauto noh :D Teel Island Vibe mainis Melissa, et hakkame homme pärastlõunal juurviljaaedades tööle ning lähme ülehomme koolidele kaupa ostma- mida iganes nad siis ka ei vajaks.

Pärastlõunal magasin ma paar tundi. Kuidagi külm oli olla. Tegin omale kohvi ja ootasin õhtusööki. Välja ei tahtnud eriti minna, püüdsin oma nahka säästa. Märg rätik õlgade peal aitas päris hästi põletikku maha jahutada....

Kui kell õhtusöögi aega näitas, liikusin ma söögikoha poole. Rachel istus juba lauas ja sõi. Võtsin oma toidu ja istusin tema juurde. Õhtusöögiks oli currykana riisiga. Väga vürtsikas toit! Rachel rääkis, et on päris Bostonist, aga käib New Yorgis koolis-õpib seal psühholoogiat ja kauneid kunste. Arutasime veel, et tahaks nädalavahetusel kuskil tuurile minna, et mitte tervelt 2 päeva niisama maha magada. Kui Rachel pärast õhtusööki oma tuppa läks, võtsin mina oma rosina-pähkli segu ja potsatasin teleka ette maha. Köögis rahmeldasid süüa teha ühed hispaania kutid. Kell 10 läksin aga mina juba magama.

Päeva märksõnadeks panin järjekordselt –kuradi kuum ilm ja jalad sügelevad :D