Kolmapäev algas jällegi kell 8.15 kui Melissa minu ja Racheli peale võttis ja tööle tõi. Kui ma uksest sisse astusin, toimus vaiba puhastamine tolmuimejaga. Lastel oli lõbu laialt. Anette keetis putru ning mul oli au seda putru lastele serveerida. Mis seal siis ikka, kruus kätte ja muudkui tõstad. Sain kenasti hakkama. Kui osad lapsed olid pudru ära söönud, hakkas kerge kisa. Anette käskis mul nad vaigistada, aga olgem ausad, see mul küll eriti ei õnnestunud. Kisast sai küll sumin, aga ikkagi...Seejärel pesti hambaid ning vaadati telekast lugusid. Kui kõik pestud olid, toimus nagu ikka laulutund ja lapsed jaotati kaheks grupiks. Väiksemad olid Anettega ja suuremad Juliaga. Julia andis mulle ülesandeks joonistada lastele kiirabiautod-27 tükki. Mõtlesin esmalt, et see on mingi nali, aga naljast oli asi kaugel...Õnneks oli tal autokuju olemas ja see mis esialgu suht võimatu ja aeganõudev tundus, õnnestus kergelt ja kiiresti. Samal ajal kui mina autosid vorpisin joonistada, luges Julia neile lugu tüdrukust, kes jäi haigeks ja viidi kiirabiga haiglasse. Mingi aja pärast tulid nad uuesti tuppa ja said minu tehtud "vaimusünnitised" ära värvida. Kõige tähtsam oli punase risti värvimine...mõnel õnnestus muidugi see ka roheliseks või siniseks värvida, aga noh, ikka juhtub :D Aitasin lapsi, juhendasin neid. Käisin ringi ja näitasid kuidas kriite parem käes on hoida ja mida veel värvida. Nad said ilusti hakkama. Pärast pisikest lõunat võileibade näol, läksid lapsed õue mängima ja ma sain poistega jalkat taguda;) (minu lemmiktegevus). Selleks ajaks oli ka minu enda enesetunne juba paremaks läinud. Nimelt hommikul lõi mul mõlemasse jalga valus kramp ja märkasin et mingi putukas oleks justkui hammustanud. Lisaks kuivas mul pidevalt veetarbimisele vaatamata kurk. Õnneks päevapeale ikka olemine muutus ainult paremaks. Ilm oli ka muidugi väga palav.
Kell 12.15 tuli Melissa mulle järgi. Vaatasin kooli ukse pealt, kas keegi juba on vastu tulnud ja nähes pisikest punast buggyt, vaatasin imestusega, et mis kuradi auto see on, see ei saa ju ometigi mulle olla. Madal maadligi masin, mille uksed lahti ei käinud (põhimõtteliselt ei olnudki sellel uksi) ning sisse pidi aknast ronima. Selline suveauto noh :D Teel Island Vibe mainis Melissa, et hakkame homme pärastlõunal juurviljaaedades tööle ning lähme ülehomme koolidele kaupa ostma- mida iganes nad siis ka ei vajaks.
Pärastlõunal magasin ma paar tundi. Kuidagi külm oli olla. Tegin omale kohvi ja ootasin õhtusööki. Välja ei tahtnud eriti minna, püüdsin oma nahka säästa. Märg rätik õlgade peal aitas päris hästi põletikku maha jahutada....
Kui kell õhtusöögi aega näitas, liikusin ma söögikoha poole. Rachel istus juba lauas ja sõi. Võtsin oma toidu ja istusin tema juurde. Õhtusöögiks oli currykana riisiga. Väga vürtsikas toit! Rachel rääkis, et on päris Bostonist, aga käib New Yorgis koolis-õpib seal psühholoogiat ja kauneid kunste. Arutasime veel, et tahaks nädalavahetusel kuskil tuurile minna, et mitte tervelt 2 päeva niisama maha magada. Kui Rachel pärast õhtusööki oma tuppa läks, võtsin mina oma rosina-pähkli segu ja potsatasin teleka ette maha. Köögis rahmeldasid süüa teha ühed hispaania kutid. Kell 10 läksin aga mina juba magama.
Päeva märksõnadeks panin järjekordselt –kuradi kuum ilm ja jalad sügelevad :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment