Esimest korda safaril ehk kuidas me lõvi läheduses biltongi sõime :D

Õnneks möödus öö rahulikult. Kära baaris oli küll suhteliselt kõva, aga siiski sain magada. Ja erikülalisi ei astunud ka uksest sisse...Äratus oli meil varajane, umbes kell 6.30, selleks et 7.45 valmis olla. Ootasime Racheliga hommikusööki, aga selleni me ei jõudnudki, sest juba 7.45 oli meie takso ukse ees ning me võtsime ette suuna Port Elisabethi. Seal, ühes hotellis võttis meid peale meie safarimatka juht Malcolm. Ta oli umbes 60-aastane hallipäine meesterahvas, kes oli seda safarimatkajuhi tööd juba umbes 9 aastat teinud ja seda kõigest hobi korras.

Addo park asus suhteliselt kaugel, umbes 1.5 tunni autosõidu kaugusel. Meiega liitusid veel 3 inglise kutti (nimed olen ära unustanud...) ja tee pealt võtsime veel peale 7 sakslast (nende nimesid mäletan veel vähem, üks oli vist Wiebeke ja üks Rolf jne...). Addo elevandipark ise oli jube äge!!! Nägime väga lähedalt elevante ja no neid oli ikka palju. Mitte nii nagu tavaliselt loomaaedades, et ema ja isaelevent ja siis poeg, vaid neid oli kümnete kaupa. Elevandivaatlust tehes palus Malcolm meil aknad kinni panna, sest ta väitis, et elevant võib londi aknast sisse torgata ja siis karmauhti inimese sealt välja tõmmata (nagu ma seda usuks....:D) Kui üks elevant meie suunas kõndis ja Malcolm tema "viiendale jalale" osutas, siis ütles ta, et see on erutunud sellest, et meie autos on üks eestlane ja eestlasi ei ole see elevant kunagi näinud:P Pärast elevandipargi tuuri lõppu viidi meid sööma. Sõime nuudlirooga, kuhu oli lisaks nuudlitele ja aedviljadele pandud ka ohtras koguses sealiha ja minul see liha sisse ei läinud...Mingi imelik kõrvalmaitse oli küljes ja jätsin osa sellest lihtsalt taldriku peale alles. Kui üks inglise kuttidest seda märkas, siis küsis ta kas võib selle ära süüa. Mina muidugi lubasin, sest tema silmadest oli näha et viimased päevad peopanemist ei olnud just väga hästi mõjunud ja lõpuks oli mehepojal söögiisu tagasi tulnud. :))

Pärast lõunasööki korjasime oma asjad kokku ja läksime välja. Seal ootas meid juba tõeline safariauto, külgedelt lahtine ja sisse andis ronida...lühemad inimesed pandi ette ritta ja mingil põhjusel sattusin ka mina nende hulka :D Aga koha osas mul pretsentsioone ei olnud, ikkagi päris hea koht oli:) Pargi nimi, kus meie safariretk jätkus oli Schotia park. Kuna teed seal ei olnud just kõige siledamad, siis saime me ikka päris kõvasti "põrutatud". Aga see kõik oli seda väärt- nägime ninasarvikuid, kaelkirjakuid, lõvisid, jõehobusid. Ühesõnaga põhimõtteliselt seda kuulsat "Big Five"'i. Lisaks igasuguseid linde ja sõralisi ning kabjalisi, kelle nimesid ma isegi eesti keelde tõlkida ei oska. vahepeal tegime pisikese kohvipausi ja siis jätkus jälle meie reis.

See oli üks uskumatult sisutihe ja pikk päev, mille kulminatsiooniks olid 2 isalõvi 5 meetri kaugusel autost ning meie autos kuivatatud liha- biltongi- söömas ja Amarillot joomas. See viimane oli muide õigemagus:D Muidugi lõvide nalju tuli hirmus palju, näiteks ütles Malcolm, et kui üks lõvidest peaks Rachelit ründama, siis saame meie autos kooris laulda- bye, bye, Ms American pie...Minul käskis ta naljaga pooleks autost välja minna, et demonstreerida teistele lõvide haistmis-ja kuulmismeelt, aga ma ei teinud seda. Elu oli ikka liiga kallis :D Õhtul pakuti meile veel üks tore õhtusöök, mida serveerisid safarite juhid-riis, kana, aedviljad jne. Pluss veel aafrikapärane magustoit-puding. Kui me selle kõik ära olime söönud ja arutanud sakslastega, kui mõttetu on eurovisioon, siis võis kodutee jälle alata. Öine safari tagasi bussi enam üldse ei tõmmanud, pigem hirmutas kui kuskil pimedas oli näha valgeid silmi ja ei saanud aru, mis loomaga tegu on:D Ahjaa, Malcolm juhatas söömiskohas meid meelsasti ka tualetti kasutama, öeldes et mehed minge vasakule, naised paremale, läbi põõsaste, üle ämblike ja usside....Mis te arvate kui mitu naist WC-sse minna julges? hehe...Taksos, teel Island Vibe'i, ma juba magasin ja seda sõna otseses mõttes. Rachel kiitles taksojuhile, milliseid kuulsaid staare ta näinud on- see mõjus kui unejutt mulle :D magama sain umbes kell pool 1 ja seda ka vaid sellel põhjusel, et käisin Phillippit otsimas, et temalt telefoni laadimiseks adapterit saada, aga ta oli nii purjus, et ei leidnud seda üles. Oh jah, no juhtub!