Teise nädala esimesel päeval ärkasin üles suure väsimusega. Viisin kooli toiduasjad ära ning koopiadki. Õpetajad vaatasid seda kõike suure tänuga. Kooli jõudsin kahjuks suure hilinemisega, sest Melissa ei leidnud meile autot. Tundus uskumatu probleemina, aga paraku see nii juba oli. Päev möödus mängides, lauldes ja külalisi vastu võttes. Nimelt tuli üks saksa vanapaarike meie juurde. Tegemist oli kolmele eelkoolile annetusi tegevate inimestega. Sel ajal kui naine rääkis Juliaga juttu, suhtlesin mina mehega- õigem oleks vist öelda sakslasest mehega, kelle ingliskeel oli alla igasuguse arvestuse. Nii see siis läkski, et mina rääkisin inglise keeles ja tema purssis mulle saksa keelt vastu. Õnneks sain ka enam-vähem tema jutule pihta, seega 15 minutit keelepraktikat :) Vastasin aga genau ja genau...
Sel päeval pani Julia mind ka laste nimesid kirjutama. Kui ma muud selgeks ei saanud, siis ingliskeele spellimise kontrolltööna võis seda külla võtta. Aafrika nimed on ikka keerulised- Quathu, Radjen, Rahjan, Borain, Johnique, Jamiriqjie jne....Nalja sai igatahes palju ja Julia ei olnud üldse kuri selle pärast, et laste tööde korjamine võttis rohkem aega kui tavaliselt.
Kell 1 saadeti meile Shawn järgi. Püüdsime talle seletada et pärast kella 12 ei ole meil koolis midagi teha, sest lapsed lähevad siis magama. Veel saime teada et teisipäeval peame minema aedu koristama. Mina endamisi muigasin, mõeldes mida nad küll seal minu puhastatud aias teha tahavad.
Vahemärkus: Annette teatas mulle, et ma peaksin omale Aafrikas olles mehe muretsema, et mul oleks ka pärastlõunal midagi teha. Ahhaa!
Pärastlõunal shoppamas käies sain aru, et Rachel on ikka üks igavene ameerika tibi. Küll ostab ta omale padjapüüre, siis küürib lisaks ise oma wc-potti ja lisaks eelnevale on ta kogu aeg otsinud pesumaja, kus oma pesu ise ära pesta. Ei, mitte saata oma pesu pesumajja, vaid ise pesta, sest väidetavalt ta ei usalda neid pesejaid...Yeah right!? Lahterdasin selle teema sinna kategooriasse, kus oli ka Phillipi küsimus- kas koolis on kõik lapsed musta nahaga? Milles nende probleem on...
Õhtusöögiks oli jälle hamburger nagu igal esmaspäeval. Vaatamata faktile et olin lõuna ajal paki krõpsu ära söönud, pugisin selle toidu omale kenasti sisse. Isutuse üle küll kurta ei saanud!
Minu tuppa saabus ka uus kutt, Adam, kes hakkas mulle kergelt närvidele käima, kui ta pidevalt sisse-välja jooksis ja mingil hetkel mulle lausa tundus, et ta nuusutas mingit pulbrit. Aina paremaks läheb, mõtlesin endamisi. See oli ka kõige negatiivsem kogemus minu terve reisi ajal, sest mul puudub austus igasuguste inimeste vastu, kes narkootikume kasutavad. Sellest vahejuhtumist tulenevalt käisin kell 9.30 endale ka omaette tuba küsimas, aga kahjuks ei olnud midagi vaba ja pidevalt ühest toast teise kolida ma ka ei tahtnud. Ei teagi, millest selline meeleolu muutus tuli. Võib-olla oli see kõik sellest, et rääkisin õhtul Pireti ja isaga ning koduigatsus tuli hetkeks peale...Tallinnas sadas lund.
Vaatamata öisele trallile, sain ma päris hästi magada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment